Halleluuja!

ehk, kuidas ma töö sain.

Eile helistasin siis lõpuks esimesse kohta, kus mulle kohe "ei" ei öeldud, vaid tänaseks vestlusele kutsuti. Täna hommikul kell 11 saabusin oma esimesse (sellel hetkel veel tulevasse) töökohta! Palkajaks oli hirmus tore lõuna aafrika neiu, kes peab enda kokakooli. Istusime siis tema kooli kõrval kohvikus ja jõime kohvi ja rääkisime elust-olust. Pärast nii umbes 10-15 minutilist intervjuud ütles ta, et ta enam endale abilisi ei otsi ja et "it's pretty much a done deal". Niisiis tegin ma oma päris esimese tööintervjuu ja sain oma päris-päris esimese töö. Töö ise on küll ainult (tema enda sõnade järgi) 9-12 tundi nädalas (kuigi järgmiseks nädalaks andis ta mulle juba 16-tunnise graafiku) ja ülesanneteks on peamiselt pärast kokandustundi koristamine - aga ikkagi. Päris ise leitud ja päris ise saadud töö! Olen hirmus õnnelik. Eriti kuna tädi ise oli ka supertore!

Eriti meeldis mulle see, kui ta ütles, et "But you do know that cleaner in Australia only get around 16-18 dollars an hour? So I figured 17,5 dollars would be a good start?" Ma arvan, et mu iirised moodustasid sellel hetkel korraks tõesti dollari-märgi.. Aga ainult korraks.

Ja ma ei ole veel tegelikult alla andnud, et päris korralikku kõrvaltööd ka leida.. Parim oleks leida kõrvale veel mõningane poole kohaga waitressing job.. ja siis oleks elu juba päris lill.

Jama on see, et Kiku ja Sille ei ole enda tööotsingud ei ole nii hästi läinud. Seega on õhkkond kodus natuke suruv ja rahamured ei ole kaugeltki möödas. Samas suutsid nad täna suurepärase Murphy seaduse kohaselt leida 50 vaba töökohta tomatikorjamisfarmis. Ehk siis jääb siiski edasisele selgitamisele, milline meie edasine töösaatus olema saab. Küll aga kahtlen ma ise väga, kas ma hakkaksin umbes paar päeva pärast Vanilla Zulu (minu uhiuus töökoht) perenaisele lubamist, et ma olen väga "reliable and hardworking" talle teatama, et ma tahaks nüüd hirmsasti farmi minema. Nii, et kui see võimalus tõesti päris tõsi on, siis võib meie kuldne kolmik peagi muutuda kuldseks kaksikuks ja soolo-etteasteks.

Kui see peakski juhtuma, siis pakub mulle vähemalt lohtutust see, et Tanel (sõber, kelle minek Aussi mu siia meelitas) lubas lõpuks teisipäeva hommikul ka Brisbane'is olla. Lootus on, et kui ka neiud lahkuvad (mille poolt ma absoluutselt ei ole [:(]), siis saan oma jõud tema omadega ühendada.