Thursday 29 December 2011

Head uut

... ehk so long Stanthorpe and hello Byron Bay!

Nonii! Viimane tööpäev sellel aastal on nüüd edukalt selja taga. Kõigi suurimaks rõõmuks oli see ka üks lühemate killast - oma igapäevast leiba pidime palehigis teenima ainult kolmveerand kolmeni. Nii vara ei olegi normaalpikkusega tööpäev varem lõppenud.

Ja nüüd ongi siis selleks aastaks istutamisrõõmuga kõik. Viimased kaks päeva olen saanud oma kätt harjutada hiina kapsa maasse sängitamisega, mis on täitsa uut tüüpi toredus. Kahjuks küll mitte eriti tore. Aga nagu selles farmis juba selgeks on saanud, siis ei määra päeva headust töö, mida tegema pannakse, vaid seltskond, kellega sa seda teed. Ja minu suurimaks rõõmuks toodi paar tundi pärast tööpäeva algust meie tiimi (mis koosnes minust,  Sillest, Liisust ja inglasest Willist) kohaliku Gregi asemele kohalik Axel, kes on minu lemmiktraktorijuht selles farmis. Edasi kulges päev väga rõõmsates toonides.

Üldiselt on meie neljapäevane (nelja päevane?) minipuhkus väga teretulnud. Ootan juba hirmsalt pikalt magamist, randa ja merd. Kurb uudis on ainult see, et käivad jutud nagu oleks Byronis praegu mõni tormipoiss möllamas ja lained liginevat 5 m kõrgusele, mistõttu ujuma ei tohi minna. Aga lootus on, et tegu on siiski ainult juttudega. Eks ma annan teile 4 päeva pärast teada, sest ei hakka suure tõenäosusega arvutit sinna kaasa vedama kartuses, et uusaasta pidu tuleb veidi käredamate killast.

Tuesday 27 December 2011

Istu ja kõnni

.. ehk LG (Life's good)

Jejee! Täna käisime neljakesi tööl. Täna on riiklik püha. 1+1=2 ja nii teenisidki 4 eestlast istumise ja kõndimise eest (istutasime brokkolit, mis on maailma kõige lihtsam töö üldse) ligilähedale 40 taala tunnis. See kulub veel marjaks ära, sest nagu juba mainitud, ootab meid aastavahetusel neli päeva päikest, merd ja pidu Byron Bays.

Eile viisid meie töökaaslased meid kõrvalosariiki New South Walesi (osariikidevaheline piir on umbes 15 minuti autosõidu kaugusel), kus me külastasime kohta nimega Undercliff Falls. Nagu nimigi ütleb, on tegu kosega. Ja selle kõrvalt ka kõige ägedama kohaga Austraalias, mida ma siiamaani näinud olen. Loodetavasti jõuavad fototõendid meie külastusest varsti ka üles.

Peale selle suutsime see nädalavahetus oma esimese känguru alla ajada! Taaskord üks Austraalia esimene tähtsündmus.. Aga need on ikka rumalad elajad küll - istus pimedas keset teed ja umbes 15 meetrit enne autojõudmist punkti A hakkas känguru liikuma punktist A punkti B mööda sirgjoont otse auto ees. Kahjuks oli auto kiirem.

Muudest uuditest nii palju, et see nädal on minu karavan keskmisest rahvastatum, kuna minu 6 ruutmeetrist eluruumi jagab ka Liisu, kes ilma suurema tseremooniata enda cabin-ist välja visati karavanipargi omaniku poolt, kuna jõuluajaks oli nimetatud cabin juba varasemast bronnitud. Austraalia värk nagu ikka..  Niisiis saan natukene aega õnnist kooselu proovida. Sille, kes Liisuga koos cabinit jagas, jagab nüüd sängi ja kööki Anniga, kes teises pooltühjas karavanis elab. Tanel jäi sedkorda mängust välja..

Sunday 25 December 2011

Go hard or go home

.. ehk j6ulud Austraalia moodi.

J6ululaup2ev on nyyd selja taga ja Jeesuslapsuke j2lle aasta vanem - palju 6nne, vanapoiss!

6nneks v6i kahjuks jooksid need j6ulud meie karavanipargis kyll k6igil m;;da kylgi maha ja suurim r66m pidustustest on see, et homme on vaba p2ev ja ylehomme saame mina, Sille, Tanel ja Jaanus topeltpalga eest t;;le minna. Paar n2dalat tagasi olid meil veel k6rgelennulised plaanid, et istume ikka k6ik koos (meid on ju nyyd 9 - yleeile saabusid Taneli ja Jaanuse s6brad Rebekka ja Argos Darwinist) maha ja teeme j6ulu6htus;;gi ja oleme yldse v2ga eestlaslikud ja j6ululised.

L6puks aga v6itsid siiski kohalikud j6ulutraditsioonid. Leidsime, et p2rast laup2evast t;;p2eva ei viitsi keegi nagunii syya tegema hakata. Selle asemel j6ime veini ja l2ksime linna pittu. Pidu l6ppes kyll kahjuks kell 00, sest Christmas Day-l ei tohi ykski hing Austraalias t;;tada, aga no jumal temaga. The Central oli omas vanasheas halbduses t2itsa olemas ja v2hemalt sai tantsu vihtuda.

Tegelikult on meeleolu pargis praegu p2ris k6rge, sest reedel ootab meid Byron Bay, kuhu me uut aastat l2heme vastu v6tma. Nii et esmasp2ev on vaba, teisip2ev on osadel vaba ja osadel topeltpalgaga t;;p2ev, kolmap2ev ja neljap2ev t;;tame k6ik ja REEDE hommikul pyhime l6puks Stanthorpe'i tolmu jalgadelt ja l2heme Byronisse tervelt 4ks p2evaks lulli l;;ma ja puhkama. Elu on hetkel v2ga hea..

Et j6ulumeeleolu veidigi yleval hoida, siis korraldasime detsembri alguses Secret Santa j6ululoosi. Et aga mitte liiga pyhalikuks minna, otsustasime, et kingid saavad k6i k2tte uuel aastal Byronis.. K6ik on ikka kenasti tasakaalus!

K6igile kodustele aga SUUREP2RASEID pyhi ja k2rarikkast uut aastat!

Thursday 22 December 2011

Without rain there is no rainbow

... ehk, kuidas karistusest sai 6nnistus.

Esiteks tahan ma vabandada oma veidi (et mitte ;elda: "ylliia") lapsiku eelmise blogisissekandel6pu eest. Asja yle pikemalt j2rele m6eldes saabusin t6demusele, et mitte kuidagi ei ole ilus Internetis laimata inimest, kes ennast selle eest kuidagi kaitsta ei saa. Esmasp2ev lihtsalt oli taaskord lihtsalt selline p2ev, kus k6nealune h2rrasmees mind ylimalt n2rvi ajas ja sellest ka minu ebkypsed vihapursked tema suunas.

Olles nyyd ametlikult edastanud oma vabandused ei saa siiski m2rkimata j2tta, et kogu r22gitu oli siiski t6si. Selle n2dala jooksul on Kevini haige k2itumine minu kannatusekeeled l6plikult katkema pannud ja suhted meie vahel, mis enne v6isid n2ida temale ka soojad, on langenud miinuskraadideni. T2na karistas ta mind minu varasema kahe p2eva k2itumise eest (minu uus strateegia temaga toimetulemisel on esiteks ignoreerida teda nii kaua kui v6imalik ja kui see v6imatuks muutub, siis kohelda teda nagu taandarenguga isikut) rohima saatmisega.

Kahjuks ei tulnud see tal aga nii h2sti v2lja, kui ta oli plaaninud, kuna Corey, kes on farmi ylevaataja ja kellega ma juhtun h2sti l2bi saama, otsustas mind endaga kaasa kutsuda veidi torudeyhendamist m2ngida. Niisiis 6nnestus mul rohimisp6llul veeta hommikul 2 tundi ja p2rast seda veeta pool p2eva toredas seltskonnas tehes toredat t;;d. 6nnetuseks tuli kyll veidi enne l6unat tagasi rohimisp6llule suunduda, kuid positiivsus ei kadunud siiski terve p2eva v2ltel. Suurimaks heameeleks otsustati meid ka isegi enne kella 4 koju saata, mis l6petas minu niigi hea p2eva suure hyyum2rgiga.

Olles aga mitte harjunud nii varase knock off'iga, ei osanud mina ja Liisu (teised eestlased oli veel m;;da farmi laiali erinevaid t;id tegemas) endaga midagi peale hakata ning j2ime teisi ootama. M6ne aja p2rast kypses ka plaan minna vaatama paprikataimi istutavaid eestlasi. Sealt aga leidsime eest Kevini, kes meie saabumise yle just liialt r66mus ei olnud. Niisiis j2i meie k2ik vaid nii lyhikeseks, et saime pidada lyhikese vestluse Kikuga, kes v2itis, et ka nemad l6petavad kohe ja, et muretsemiseks ei olevat p6hjust (see vestlus toimus keset Kevini poolanuvaid, poolkarjuvaid lauseid "Go back", "I don't want you here", "go home" jms).

Suurimaks saavutuseks tuleb siiski lugeda seda, et suutsin ennast t2na l6puks ka toidupoodi vedada - k2ik, mida ma olen 4 p2eva edasi lykanud. Nyyd on mu karavan maast laeni t2is k6ike head-paremat, aga midagi syya ikkagi ei ole.

Nyyd hakkab aga aeg j2lle hiliseks kiskuma ja homme on siiski vaja j2lle t;;p6ldu kynda.

Monday 19 December 2011

Monotonous Monday

...ehk 12 ja pool tundi istutamist.

Nii! L6puks on minu karistus kantud ja mind on tagasi loetud istutajate ridadesse. Siin farmis on nimelt niiviisi, et kui m6ni backpacker julgeb v6tta endale sick day (mida mina eelmine n2dal kylmetuse p2rast tegin), siis karistatakse teda j2rgnevad p2evad sellega, et pannakse rohima. Seda l6bu sain ma eelmine n2dal siis lausa 3 p2eva nautida.

Aga t2nasest 6nneks loeti siis minu v6l yhiskonnale makstuks ja lasti tagasi minu kullakallite paprikataimede juurde - neid 6rnalt 6rnalt mulda s2ngitama. Seda l6bu jaguski kella 5st 17:30ni. Tegelikult v2ga tore esmasp2ev, sest meil 6nnestus eelmise kasutu tummahambast traktorijuhi asemele saada uus energiline ja kergelt hull kohalik noormees, kes tegi meie p2eva v2hemalt 3 korda toredamaks. Kokkuv6ttes great success.

Yldiselt on sellel farmil ainult 1 suur viga. Selle vea nimi on Kevin ja ta on meie otsene ylevaataja. Kunagi varem ei ole mul olnud 6nnetust kohtuda inimesega, kellesse on kokku kogutud nii palju negatiivseid omadusi. See on t2iesti h2mmastav, et k6ik see halbdus mahub 2ra nii pisikesse inimesse nagu seda k6nealune on. Veel kordagi ei ole ma tema suust kuulnud midagi ilusat kostuvat - h2rra avab enda suu ainult selleks, et viriseda kas enda 6nnetu elu v6i teiste yle. Samal ajal on ta siiski (hoolimata korduvatest katsetest, mis t6estavad t2iesti vastupidis) t2iesti veendunud, et tema n2ol on tegu messiase uue tuleku ja kingitusega inimkonnale. Oleme olnud sunnitud veetma 2 pyhap2eva temaga, m6lemad millest on minu jaoks l6ppenud raskesse depressiooni langemisega. Ma t6esti ei taha ilmsyyta kannatajaid kurnata siin kirjeldamisega, kui mannetu inimloomaga tegu on, aga samas tunnen, et minu pyha kohus oleks hoiatada k6iki tolle tegelase eest ja samas loita inimeste sydames v2ike tuluke - uskuge mind: yksk6ik kui hull asi ka ei ole - v2hemalt ei ole Sa Keviniga. Ja slle eest tuleb juba v2hmalt m6nda k6rgemat j6udu t2nada.

Ma m6tlen, et peaksin oma blogisse sisseviima t2ienduse ja looma eraldi kolmuni, kus ma kirjeldan Kevini erinevaid tegemisi ja toimetusi. T2na kirjutan sellest, kuidas ta varastas 2ra minu eesti lipuv2rvides k2epaela. Avastasin siis yks p2ev, et minu k2epael on t;;l 2ra kadunud - asjaolu, mis tegi mind v2ga kurvaks. N2dal aega hiljem ilmus meie ylevaataja t;;le millegagi, mis meenutas hirmsasti minu k2epaela. Kui ma temalt selle kohta kysisin, v2itis ta, et selle oli kinkinud talle yks farmis t;;tav eesti tydruk. Tydruku k2est j2rele p2rides selgus, et sellist asja siiski toimunud ei olnud. K2epaela aga ei ole ma siiani tagasi saanud (huvitaval kombel aga ei ole ta julgenud seda ka enam kanda p2rast seda, kui ma temalt selle kohta kysisin).

Sellisel r66msal noodil olen praegu sunnitud l6petama, aga luban teid ka edaspidi asjadega kursis hoida!!

Good night and good fight!

Saturday 17 December 2011

Parem hilja kui mitte kunagi

... ehk, kuidas ma nyyd tubliks hakkan!

Nii! L6puks on ta nyyd tehtud - ostsin endale arvuti ja netipulga, et v2hendada neid ohtraid syymekaid, mis mul blogi mittekirjutamisest tulnud on. T2nane j22b siiski vaid lyhikeseks sissekandeks, sest t2na sain teha rekordlaup2eva farmis - toop2ev kestis 15.15-ni ja t2na tuleb veel v2lja j6uda. Nii et praegu kiman ma kiiresti voodisse, et enne v2sitavat 6htut kiire powernap teha.

Aga luban, et juba homme kirjutan teile pikemalt on kesitest saavutustest selle kuu aja jooksul, mis eelmise ja praeguse sissekande vahele on j22nud.

Seniks aga - olge terved ja soovige mulle head und!

PS. See arvuti ajab mind juba n2rvi.