ehk kuidas me ööbisime Kaupo juures.
Tegelikult oli härra nimi siiski Madis, aga meenutab näolt ja teolt hirmsasti meie armastatud Kaupot. Kui härra esimest korda autost välja astus, oli üllatus päris suur. Polekski nagu 14k km kodust eemal..
Teadmatutele seletuseks saime loa oma esimesed Austraalia päevad veeta ühe reisiseltsilise sõbra bossi majas. Maja ise on täiesti üle mõistuse.. Madis ise elab siin sama raha eest, mille Tanel kulutas näiteks traileri peale white trash stiilis trailerparkis elades. Ühesõnaga on ikka sooja koha poiss leidnud omale. Kiidan ainult heaks.
Algne plaan oli täna hommikul juba palehigis oma igapäevast leiba teenima hakata, aga kuna piffid otsustasid lõunani magada, siis see variant langes ära. Selle asemel on päevakorda sisse viidud muudatus ja lootud jääb saada tehtud kõik vajalikud paberid ja telefonid ja pangatoimingud. Vahepeale muidugi veidi algupärase aussie kuisiini katsetusi.
Aga tibakene veel eilsest viimasest lennuetapist: kardetud aussie toll läks üllatavalt valutult. Isegi minu sinep, mille ma veel suutsin Tallinna lennujaamast Tanelile kaasa osta, mõisteti õigeks ja lasti riiki. Suurim rõõm on pikkade otsade lendamisel pisikesed telekad/arvutid, mis on nüüd iga esimese istme seljatoe sees, nii et võimaldavad vaadata filme ja mängida mänge. Seega läksid need 28 tundi lendamist, mida mu ema veel kirjeldas kui oma elu hullemaid, minu jaoks väga valutult. Saan nüüd vaadatuks lugeda "Bridesmaids", "Kung Fu Panda 2", "Limitless" jms. "Thor" jäi pooleli, sest a) see oli padumõttetu ja b) ma jäin magama selle padumõttetuse pärast.
Lõpetuseks veel sooviksin mainida, et veel ei ole see mõte, et ma nüüd 9 kuud kodumaad ja -inimesi ei näe, kohale jõudma hakanud. Ei tea, kas see üldse juhtubki. Praegu käib mõtlemine selliselt AA-stiilis lineaarselt, et "võtame 1 päev korraga!"
Aga täna nägin unes küll kõik mahajäänud inimesed üksipulki läbi - päris veider oli.
No comments:
Post a Comment