Retrospektiiv: 1. nädal

ehk, kuidas ma rallimas käisin.

Täna oli tegelikult jälle suht igav tööpäev, nagu ikka. Õnneks õnnestus eile kenasti 22 tuuri magama kobida, siis oli veidi vähem raske toole nühkida. Plusspunktid sai ka Luke, kes mind (bossi pojana ikkagi) kella poole 16 ajal töölt minema tõmbas ja krossiraja juurde oma sõitu vaatama viis.

Poiss nimelt sõidab päris mitmendat aastat juba krossi ja kuna ma a) tahtsin varem töölt ära saada, b) ei viitsi enam siin majas istuda, c) tahtsin veidi Brisbane'ist kaugemal asuvat Aussi ka näha ja d) lootsin, et ehk ma saan ka proovida, siis ma palun tal ennast kaasa võtta, kui ta oma igateisipäevast rajakülastust teeb. Kahjuks ma siiski sõita ei saanud, sest see oli liiga hirmus - hästi palju inimesi oli rajal ja üldse oli kahtlane olukord. Päris külm oli ka ja mu kampsun haiseb praegu heitgaaside järele, aga eelnimetatud põhjustel olen ma siiski hirmus rahul, et ma läksin.

Tagasiteel sain ma isegi pisikese Brisbane'i ekskursi ja käisime aborigeene otsimas, kellest ma nii palju kuulnud olen, aga kahjuks veel mitte näinud. Ei näinud täna ka, sest pime oli. Tegelikult ühte poissi nägime, aga see kõndis tänaval (paljajalu küll) ja ei olnud üldse purjus, erinevalt enamikust aborigeenidest - suht mõttetu tüüp ühesõnaga. Aga mul vist õnnestus talle homseks auk pähe rääkida, ei uuesti aborigeenideotsimist mängida. Pöidlad pihku, et see kord paremini läheks!

Koduteel sain vist esimest korda elus india toitu osta ja koju jõudes seda ka süüa - ei ole üldse paha! Selgumisel on veel see, mida ma homme sellest arvama hakkan.

Üks tore asi oli päeva juures veel see, et kõik teised eestlased jäid korralikult tööle ikkagi ja läksid sealt kodu poole liikudes vuta-vuta poest läbi ja ostsid meile 2 kasti õlut. Kordaläinud päev jälle ja elu on ilus!