Thursday, 22 December 2011

Without rain there is no rainbow

... ehk, kuidas karistusest sai 6nnistus.

Esiteks tahan ma vabandada oma veidi (et mitte ;elda: "ylliia") lapsiku eelmise blogisissekandel6pu eest. Asja yle pikemalt j2rele m6eldes saabusin t6demusele, et mitte kuidagi ei ole ilus Internetis laimata inimest, kes ennast selle eest kuidagi kaitsta ei saa. Esmasp2ev lihtsalt oli taaskord lihtsalt selline p2ev, kus k6nealune h2rrasmees mind ylimalt n2rvi ajas ja sellest ka minu ebkypsed vihapursked tema suunas.

Olles nyyd ametlikult edastanud oma vabandused ei saa siiski m2rkimata j2tta, et kogu r22gitu oli siiski t6si. Selle n2dala jooksul on Kevini haige k2itumine minu kannatusekeeled l6plikult katkema pannud ja suhted meie vahel, mis enne v6isid n2ida temale ka soojad, on langenud miinuskraadideni. T2na karistas ta mind minu varasema kahe p2eva k2itumise eest (minu uus strateegia temaga toimetulemisel on esiteks ignoreerida teda nii kaua kui v6imalik ja kui see v6imatuks muutub, siis kohelda teda nagu taandarenguga isikut) rohima saatmisega.

Kahjuks ei tulnud see tal aga nii h2sti v2lja, kui ta oli plaaninud, kuna Corey, kes on farmi ylevaataja ja kellega ma juhtun h2sti l2bi saama, otsustas mind endaga kaasa kutsuda veidi torudeyhendamist m2ngida. Niisiis 6nnestus mul rohimisp6llul veeta hommikul 2 tundi ja p2rast seda veeta pool p2eva toredas seltskonnas tehes toredat t;;d. 6nnetuseks tuli kyll veidi enne l6unat tagasi rohimisp6llule suunduda, kuid positiivsus ei kadunud siiski terve p2eva v2ltel. Suurimaks heameeleks otsustati meid ka isegi enne kella 4 koju saata, mis l6petas minu niigi hea p2eva suure hyyum2rgiga.

Olles aga mitte harjunud nii varase knock off'iga, ei osanud mina ja Liisu (teised eestlased oli veel m;;da farmi laiali erinevaid t;id tegemas) endaga midagi peale hakata ning j2ime teisi ootama. M6ne aja p2rast kypses ka plaan minna vaatama paprikataimi istutavaid eestlasi. Sealt aga leidsime eest Kevini, kes meie saabumise yle just liialt r66mus ei olnud. Niisiis j2i meie k2ik vaid nii lyhikeseks, et saime pidada lyhikese vestluse Kikuga, kes v2itis, et ka nemad l6petavad kohe ja, et muretsemiseks ei olevat p6hjust (see vestlus toimus keset Kevini poolanuvaid, poolkarjuvaid lauseid "Go back", "I don't want you here", "go home" jms).

Suurimaks saavutuseks tuleb siiski lugeda seda, et suutsin ennast t2na l6puks ka toidupoodi vedada - k2ik, mida ma olen 4 p2eva edasi lykanud. Nyyd on mu karavan maast laeni t2is k6ike head-paremat, aga midagi syya ikkagi ei ole.

Nyyd hakkab aga aeg j2lle hiliseks kiskuma ja homme on siiski vaja j2lle t;;p6ldu kynda.

No comments:

Post a Comment