.. ehk, kuidas mul uus plaan on.
Kerge nädalane rohimismaraton on nüüd ka selja taga. Lõppu ei paista kuskilt. Tegelikult õnnestus Corey'l mind juba eile mõneks ajaks rohimispõllult päästa. Seda kordas ta ka minu suureks rõõmuks täna. Pidin kahe poisiga koos põllul kastmisvoolikuid kontrollima ja auguga kohad ära parandama. Selleks kasutasime pisikesi torusid, mis aga kahjuks lõppesid umbes 20 minutit pärast alustamist otsa. Kevinile oli aga antud käsk meid alles tunni aja pärast põlla äärest üles korjata. Nii saidki kolm väsinud backpackerit 40 minutit suigatada ja leiba luusse lasta. See oli täitsa tore vaheldus muidu pausideta rohimisele.
Tegelikult olen ma oma nädalast "karistust" isegi täitsa nautinud. Tore lugu selle rohimise juures on see, et Kevin hoiab end sellest eemale, sest tollel põllul peaks ta reaalselt jalad kõhu alt välja võtma ja veidi tööd tegema - see talle aga õnneks ei meeldi. Niisiis saamegi meie asja veidi rahulikumalt võtta ja kevini-vabast õhustikust rõõmu tunda. Huvitaval kombel paistab isegi aeg kiiremini lippavat kui harilikult.
Küll aga on nüüd mul olnud rohkelt aega elu üle järele mõelda ja uut plaani koostada. Plaan oleks siis selline, et katsun nüüd järgmised kaks nädalat oma pea maas ja suu lukus hoida (see viimane ei ole eriti hästi viimasel ajal välja tulnud) ning mitte vallandatud saada. See aeg on vajalik, et enda teise aasta viisa eeldused ära teha.
Püänt aga ilmneb selles, et pärast toda kahte nädalat ma ei lasegi Stanthorpe'ist (mis on kõigil meie karavanipargi eestlastel üüüüüüüratu kopa ette visanud) kohe jalga, vaid lähen tagasi tööle. Erinevalt varasemast aga ma ei kavatse mitte oma pead maas ja suud kinni hoida. Tahan vaadata, kui palju ma saan Kevinile tema lollide ennastupitavate lausete eest vastu haukuda ja üleüldse kaikaid kodaratesse loopida enne, kui ta mind lahti laseb. See tähendab, et ma saan samal ajal raha teenida, enda küllaltki märkimisväärset vihkamist Kevini vastu hirmuta välja näidata ja samal ajal ka öelda talle kõike seda, mida kõik mõtlevad, aga öelda ei julge. It's a win-win-win situation, kids!!
Pärast vallandamist oleks plaanis teha mõne päeva kuni nädalane road trip Queenslandis (budget trip muidugi, sest enamuse oma säästetud rahast tahan ikkagi Aasia jaoks hoida) ning siis näiteks Sydneysse minna, kus sõbrad juba ees ja kus mul on vaja ka oma pass ära vahetada. Sydneys võiks üritada mõne töö leida ja oodata vihmaperioodi lõppu Aasias ning siis märtsis ennast sinna vedada kolmekuulisele ringreisile Indo-Hiina poolsaarel.
Samas on see kõik muidugi alles plaani-faasis ja, kui ma olen ühe asja Austraalias selgeks saanud, siis on see see, et plaani, kui palju plaanid, elu teeb ikka oma korrektiivid. Aga vähemalt plaan on mul hea praegu!
No comments:
Post a Comment