Business as usual

ehk kuidas ma teisel päeval purjus peaga tööle läksin.

Tähendab. Et kui ma eile oma sissekande ära olin kirjutanud, siis selgus, et õlu hakkab jube hästi sarve, kui 4 tundi maganud olen ja 9 tundi töötanud. Selgus ka veel, et kui 2 õlut ära on joodud, siis läheb pudel veini päris kiiresti järele. Purjus-Liisi tegi oma esimese etteaste maailma kuklapoolel. Purjus-Liisi repertuaari kuulus seekord perele Eesti ajaloost lühikese ettekande tegemine, Luke'i (poeg) skuutri peali istumine, mingi aborigeenide pilli mängimine, laste mängutoas pisikese raudtee peale Pete the Pedophile'iga mängimine, kalade akvaariumist päästmine.

Ilmselgelt ei tulnud väsinud Kaine-Liisi plaanist kell 21 voodisse kukkuda midagi välja ja magama jõudsin ikka keskööl. Sealjuures avastasin ma hommikul üles ärgates, et mu rinnahoidja sees olid 3 ponitazo-sarnast asja. Nüüd siis ongi nii, et ma olen kahe päeva jooksul maganud 9 tundi ja töötanud 18 tundi. Täitsa juba kolledžipäevade tunne tekkis. Täna oli vähemalt veidi vaheldusrikkam tööpäev, kui 8 tundi toole nühkida. Sain juba isegi laudu pesta, kurvisid drillerdada lauaplaatide sisse ja silikooniga kruve kinnitada. Et siis great success..

Aga nüüd on küll täiesti "parim enne" kuupäev möödas. Kuigi plaan on paari tunni pärast tantsulkale minna, aga vaatab, mis sellest välja tuleb. Praegu on mu väsinud aju nii koos, et kirjutatavast jutust ei jõua just eriti palju sinna kupli alla kohale.

Küll aga unustasin ma kirjutada oma hästi toredast seiklusest india tech supportiga. Selle vea parandame alljärgnevalt. Tegin siis mina oma aussie telefoninumbri, aga sellega oli mingi kamm, sest telefoninumbrit pidi kuidagi regama ja see ei tahtnud automatiseeritud teid pidi üldse välja tulla. Helistasin siis lõpuks tech supporti, kus kõne võttis hästi püüdlikult jänkiaktsenti imiteerida püüdev hindupoiss. Ta aitas mind hirmus kenasti, aga tore algas siis, kui ta küsis mult minu aadressi postiindeksit, mida ma peast ei teadnud. Läksin siis kõrval tuppa arvutisse, et seda netist välja uurida. Samast arvutist lasti samal ajal ka dubstepi. Sõbralik hindupoiss küsis siis nii nunnult: "What is this music?" Mina siis selgitasin talle, et tegu on dubstepiga ja seda saab klubides kuulata. Poisile hakkas see aga nii meeldima, et ta palus: "Please.. Can I listen to it some more?" Siis ma jätsin ta läbi oma telefoni natukeseks muusikat kuulama.. Kogu kõne kestis kokku umbes veerand tundi. Aga numbri sain vähemalt tööle.

Aga praegu ei tule midagi targemat küll pähe. Olge ikka tublid!