ehk, kuidas ma kolida aitasin.
Vanahea pohmalaupäev. Kirjade järgi pidin täna pereemaga kuhugi telkima minema. Ilmselgelt ärkasin 2 tundi hiljem, kui toimus lahkumine. Tore oli ka see, et emme ei suvatsenud mind ka väga üles ajada minu pühalikust pohmaunest. Aga no jumal temaga, ma tegelikult väga ei nuta taga ka, sest üksi vanurite ja lastega kuskil põõsas istuda ei ole ka just see fun-fun, mis mulle peale läheks.
Igal juhul toimus traditsiooniline (II kord) laupäevahommikune ärkamine selle peale, et Luke, kes eile oli just välja kolinud, tagasi vanematekodus oli ja meie uksest küllaltki lärmakalt sisse sadas. Igal juhul möödusid esimesed paar tundi hommikust (ennelõunast) päevitades ja ujudes. Üllataval kombel oli mina ainukene, kes meie 18-dollarisest (mille eest sai 8 l) veinist pohmas ei olnud, ja nautisin varajast kevadhommikut täiega. Samal ajal laadisid poisid asju veoki peale.
Edasi läksimegi siis Madise ja Luke'iga viimase uude majja tema asju ka maha laadima ja ümbruskonda avastama. Luke 'i uude majja ma põhimõtteliselt terveks päevaks jäingi. Asjale andis ilmselgelt maiku ka see, et asjade mahalaadimise kõrvale käib ilmselgelt ka kerge külm õlu ja vahete vahel, kui liiga palaks läheb, ka basseini sukeldumine.
Bachelor pad-i miinuspooleks on kahjuks aga see, et sööki leida ei ole võimalik. Niisiis toitusingi ma lõviosa päevast vedelast leivast ja päris tahket toitu sain maitsta alles siis, kui Madis mind tagasi meie päris "koju" tõi.
No comments:
Post a Comment