Lihtne elu

... ehk, kuidas me maale jõudsime.

Kella 15 ajal pühkisime niisiis Brisbane'i tolmu jalgadelt ja reisisime Ipswichi, mis meie endiste majakaaslaste andmeil pidavat täis olema kahtlast kontingenti. Siiamaani ei oska kinnitada ega ümber lükata.

Igal juhul oleme eluga farmi jõudnud. Tee peal kerkisid ettenägematud takistused, kui me endale vastu tulnud farmiperemehele rääkisime, et meie sõbranna Sille töötab siin lähedal pubis. Ilmselgelt oli siis vaja minna ikkagi kontrollima, kas ja kuidas ta seal ikkagi töötab. Pubis möödus umbes tund aega, millest peremees muidugi minutitki ei raisanud ja õlut kaanis. Harrisville'is, mis on 600 elanikuga linnake Ipswichi külje all (kus Sille siis juhtumisi ka töötab) tekitas muidugi 3 eestlanna saabumise tõsist furoori. Tänu sellele saime ka Robilt tasuta siidrit, mis oli muidugi väga tore.

Nüüd oleme peremehe poja juures majas (küllaltki tuttav stsenaarium - kas pole?), kus meile kuni järgmise kolmapäevani öömaja pakutakse. Edasi pidime eraldi elamise kuskilt saama. Lisaks lubati meile ka tööle sõitmiseks autot. Elu on ühesõnaga hirmus ilus jälle!