Wednesday, 11 January 2012

Mulle ei meeldi üllatused

... ehk, kuidas ühe päevaga väga palju üllatusi tuli.

Nii. Tuleb välja, et ülemuste varvaste peal tammumine ei ole ikkagi maailma parim idee. See tõdemus on saabunud pärast kolme päeva lausrohimist. Aga tegelikult ei kurda väga valjusti - asi oli seda väärt ja rohiminegi pole kõige hullem. Selg enam nii hirmsasti ei valuta (täna on esimene õhtu, kus ta ennast tunda annab) ja aegki läheb üllatavalt kiiresti.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult rääkida. See nädal on meil farmis olnud küllaltki murranguline ja üllatusterohke. Kõik algas sellest, kui eile meile seal rohimispõllul halastati ja 35-kraadise kuumuse käest varem koju saadeti. Knock off oli pool 2. Kuna selline vaba aja varu mind lausa ehmatab ja segadusse ajab, siis nõustusin töökaaslasega Warwickisse sõitma, mis on umbes 60 km eemal asuv veidike suurem linn. Möödaminnes pidime seal olles ostma ka sööki teise töökaaslase maole. Söögiks osutus üllataval kombel süütu merisiga. Olles 12 dollari eest loomakese ka soetanud, ei suutnud minu pehmeks läinud süda seda küll enam maotoiduks saata ning seega olengi ma nüüd uhkelt merisea nimega Junior (jah, Everiin) omanik. Tüüp jälgib praegu suure huviga minu blogi sissekande kirjutamist.

Sellega aga eilse päeva keerdkäigud ei lõppenud, vaid Warwickist koju karavaniparki jõudes võeti mind vastu  uudisega, et üks meie eestlastest oli vaid loetud tunnid pärast minu varajast knock offi töölt vallandatud. Põhjused sellise otsuse taga on meie kambale täiesti mõistetamatud, kuna tegu on väga kohusetruu ja hoolika neiuga.

Niisiis on meie töömotivatsioon praegu kõigi aeagade madalseisus ja käib kibe päevade loendamine 3 kuu lõpuni. Aga vastu tuleb pidada ja midagi muud üle jää.

Peale selle teatas Tanel mulle just, et tema ja Jaanuse sponsorship viisa on farmi bosside läbi juba päris kaugele jõudnud. Tänu sellele avaneb tal võimalus ehk siia pikemaks jääda. Kõik oleks ju suurepärane, kui asjaga ei käiks kaasas seda pisikest konksu, et juhul, kui ta selle viisa tõesti ka saab, siis tuleb temal meie Aasia-reisist suu puhtaks pühkida.

Et siis palju üllatusi.

2 comments:

  1. ih., ihihi, ihihiiii. hihihihiiiiiiiiiii. aga.. nad elavad mingi... 10-aastaseks - jääd sinna Junioriga?

    ReplyDelete
  2. eih... jätan siia tüübi. küll ta hakkama saab :D

    ReplyDelete