Same, same, but different

.. ehk kingashopping ja ladies' night.

Täna sain lõpuks pizzat süüa. Olen seda igatsenud juba umbes 4 päeva ja täna lõpuks õnnestus! Päris hea oli ka.

Teiseks tänaseks saavutuseks sai lõpuks kingade leidmine. Eelmised andsid üleeile lõpuks alla ja loobusid poolest ühe jala tallast. See juhtus pärast kuulsusrikast reivi.

Viimased päevad olen oma pidutsemised teinud vanaheades ja mugavates sandaalides, nii et sellised pisikesed detailid mind ei takista. Selle tõestamiseks sattusin eile ka paari dance battle'isse. Õnneks sellised rahumeelsemat sorti, aga siiski toredad. Nagu öeldud - same, same, but different.

Eile väljas olles aga sigines minu eufooriasse uus tunne - deja vu. Tundus, nagu ma oleksin kõike seda juba varem näinud ja teinud. See on ju ka iseenesest tõsi, aga varem ei ole see mind häirinud. Eile aga küll. Isegi Zee, eile kohatud väga šarmantne kohalik plika ja tema sõbrad, ei suutnud seda tunnet lahjendada. Väga tore õhtu oli kokkuvõttes, aga been there, done that maik oli asjal ikkagi juures.

Positiivne uudis on see, et minu lend, mis mind Vietnami viima pidi, lahkus eile varahommikul. Ilmselgelt ilma minuta. Sellega võtsin vastu ka otsuse, et ei hakka uut lendu bronnima. Selle asemel teen oma seikluse veidi põnevamaks ja kütan Vietnami rongiga. Sellel plaanil on veel see hea külg, et pärast viisa kätte saamist (mis toimub sellel reedel), saan ma igal soovitud hetkel KL-ist lahkuda ja sammud Vietnami poole seada. Vabadus - minu arm.