... ehk ööbimine keskmises Laose külas.
Selle nädala keskpaigas sain nautida esimest korda oma tripi jooksul kõikide rändurite unistust - kõhutõbe. Teisipäeva ööst alates sain ma iga pool- kui tunni tagant nautida pool ööpäeva väldanud oksemaratoni, mis mind paariks päevaks rivist välja viskas. Õnneks oli mul truuks kaaslaseks Boston Legal, mis voodis värisemise veidi lõbusamaks tegi.
Eile hommikul, tundes ennast juba enam-vähem reageerimisvõimelisena, lahkusin Luang Prabangist. Et tähistada minu esimest voodist väljas veedetud päeva, lasi bussijuht mul täie raha eest nautida Laose suurepäraseid maanteid. Aususe huvides tuleb siiski tõdeda, et seda 3-tunnist bussisõitu Nong Khiawsse ma sajaprotsendiliselt ei nautinud.
Küll aga nautisin ma järgnenud tunniajalist paadisõitu Mueng Ngoi külla. Tolle näol on tegu täiesti vapustavalt maalilise Laose külaga, mis täiesti äralõigatuna (ühtegi teed sinna ei vii) keset mägedest ümbritsetud vihmametsa Mekongi kaldal asetseb. Maaromantika hindajatele täiesti asendamatu kohake. Küla moodustavad 3 tänavat, mille külgi ääristavad erineva loguduse astmega osmikud. Tänavatel ja majade õuedes sebivad loendamatud kanad, pardid, tibud, kassid, koerad, kutsikad ja lapsed. Külas leiduva teleka vaatamiseks voorib kogukond ühte restorani oma õhtuseid seebikaid vaatama. Üldiselt eleter puudub.
Sinna saamiseks tuli peaaegu sama romantiliselt kohaliku paadiga mööda Nam Ou jõge ülesvoolu rühkida. Tunniajase sõidu jooksul sai näha puutumatut vihmametsa, jões padistavaid pühvleid ja lehmi, metssigu, kitsi ja justkui ei-kuskilt välja ilmunud inimesi, kes jõe ääres toimetasid (ühtegi maja silmapiiril ei paistnud). Rääkimata hingematvatest vaadetest, mida pakkusid metsadega kaetud taeva poole sööstvad mäetipud.
Öö veetsin jõevaatega bungalows. Suurepärase vaatemänguna sai õhtul veel nautida küllaltki muljetavaldavat äikesetormi, samal ajal, kui vihm mudatänavad mudajõgedeks muutis.
Täna hommikul sõitsin sama hingematvalt tagasi Nong Khiawsse ja siiamaani olen enamus päevast taaskord restoranis mööda saatnud. Õhtul 22 ajal saan rõõmsalt järjekordsele bussile asuda ja Sam Neua linnakesse sõita (11 tundi Laose mägiteid minu suureks rõõmuks) sõita. Homme hommikul sinna jõudes tuleb taaskord bussi vahetada ja Vieng Xaisse sõita, et üle vaadata koopad, kuhu suur hulk laosid end Ameerika pommirahe eest peitis.
Esmaspäeval ületan loodetavasti piiri ja jõuan Hanoisse.
No comments:
Post a Comment