Lõpu algus

... ja jätkuv saaga fotokaga.

Täna suutsin ma ennast lõpuks Angkori templeid vaatama vedada. Eile oli veel suur plaan, et tõusen koos kuke ja koiduga ning veedan terve päeva ajalooradadel suure huviga kivihunnikuid vaadates.

See plaan ebaõnnestus juba eos. Küll aga olin ma siiski enda üle väga uhke, kui ma 11ks juba tänava peal olin ja tarmukalt Angkori suunas astusin. (Tegelikult on templite külastamiseks tuk-tuki vaja, aga ma mõtlesin, et sammun vähemalt õiges suunas nii kaua, kuni mõne leian.) Suure astumise peale aga läks mu kõht tühjaks ja niisiis saingi ma alles veerand ühe ajal, pärast brunch-i oma vaprat teekonda jätkata. Selleks hetkeks olin ma juba veidi mures, et kuidas siis nüüd nii vähe aega jääb kõigi kivinikerduste imetlemiseks ja uurimiseks.

Suuremad entusiastid väitsid mulle, et alla 3 päeva pole Angkorisse üldse mõtet minna, veidi vähem agarad väitsid, et 2 päeva on piisav ning realistid keelasid mul üle ühepäevast piletit osta. Minul kulus kompleksi üle vaatamiseks kaks tundi.

Tuleb tõdeda, et kuigi tõesti, kogu too muistsete templite majandus on väga suurepärane, kõik nood nikerdused vapustavalt keerukad, mitmetonnised kivid kuskilt seitsme maa ja mere tagant sinna metsa kohale veetud ning see kõik on veel tehtud käsitsi, siis no kaua sa, hing, jaksad neid kivilahmakaid vahtida. Peale selle olen ma oma peaaegu 23 aasta jooksul juba igat masti kiviehitsi, alustades püramiididega ja lõpetades Chichen Itza-ga (mis on, tehniliselt võttes ka siiski püramiid), juba jõudnud vaadata ka. Käisin, nägin, tegin pilti ja tulin tulema.

Selle pildistamisega läks muidugi nii, nagu mul selle reisi ajal kipub ikka minema - halvasti. Hommikul kontrollisin ma veel spetsiaalselt üle, et mu aparaat ikka kaasas oleks ja kenasti töötaks. Kõik oli korras. Aga siis, keset kõige suuremat templipalavikku, suutis see õudne kaadervärk oma pataka (ikoon väitis, et aku on veel pooltäis) siiski kotti visata ja töötamise lakata. Ma oleks suurema hea meelega ta sealsamas Buddhale ohverdanud, aga mõtlesin, et viin ta ikka igaks juhuks koju ja pühendan Taarale või tulejumal Sid-ile. Angkor Wat-ist sain õnneks ikkagi paar pilti ja Angkor Thomi väravast ka. Edasised templimöllud katsusin üles võtta telefonikaameraga.